Vennad!

Nüüd on meie Ülempreester saanud seda ülevama ameti, mida parema lepingu vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste alusel. Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, siis ei oleks otsitud kohta teisele. Kuid tema ütleb neid laites:

„Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma sõlmin Iisraeli kojaga ja Juuda kojaga uue lepingu, mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende esiisadega tol päeval, kui ma nad kättpidi võtsin, et neid viia välja Egiptusemaalt; aga et nad ei jäänud minu lepingusse, siis minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand.

Sest see leping, mille ma teen Iisraeli kojaga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma annan oma seadused nende mõistusesse ja kirjutan need nende südamesse ja ma olen neile Jumalaks ja nemad saavad mulle rahvaks. Ja kunagi enam ei õpeta keegi oma kaaskodanikku ega keegi oma venda, öeldes: „Tunne Issandat!”, sest kõik tunnevad mind, nende pisikestest kuni suurteni, sest ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu ja ei tuleta enam meelde nende patte.”

Nimetades uut on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja raugastub, see on hääbumise äärel.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 85 [84]:8 ja 10, 11–12, 13–14 (℟: 11a)

℟R. Heldus ja tõde saavad üksteisega kokku.

Issand, näita meile oma heldust

ja anna meile oma abi!

Tõepoolest, tema pääste on ligi neile,

kes kardavad teda, et meie maal au elaks.　℟

Heldus ja tõde saavad teineteisega kokku,

õigus ja rahu annavad teineteisele suud.

Ustavus võrsub maast

ja õigus vaatab alla taevast.　℟

Issand annab head

ja meie maa annab oma lõikuse.

Õigus käib tema eel

ja järgib tema samme.　℟

Halleluuja	2Kr 5:19

℟ Halleluuja.

Kristuses lepitas Jumal maailma enesega

ning on pannud meisse lepitussõna.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Markuse evangeeliumist

3:13–19

Sel ajal:

Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda ta ise tahtis, ja need tulid tema juurde. Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama ja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada. Ja ta seadis need kaksteist: Siimona, ja pani talle nimeks Peetrus, ja Jaakobuse, Sebedeuse poja, ning Jaakobuse venna Johannese, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad, ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimon Kananaiose ja Juudas Iskarioti, kes tema ära andis.

See on Issanda sõna.