Vennad!

Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes! Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:

„Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.”

Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?

Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud. Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.

Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat, ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 103 [102]:1–2, 13–14, 17–18a (℟: vrd 17)

℟R. Issand on helde neile, kes teda kardavad.

Kiida, mu hing, Issandat,

ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!

Kiida, mu hing, Issandat,

ja ära unusta ainsatki tema heategu!　℟

Otsekui isa halastab laste peale,

nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.

Sest ta teab, millist tegu me oleme;

tal on meeles, et oleme põrm.　℟

Aga Issanda heldus on igavesest igavesti

nendele, kes teda kardavad,

ja tema õigus jääb laste lastele,

neile, kes peavad tema lepingut.　℟

Halleluuja	Jh 10:27

℟ Halleluuja.

„Minu lambad kuulevad minu häält,” ütleb Issand,

„ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Markuse evangeeliumist

6:1–6

Sel ajal:

Jeesus tuli oma kodukohta ning ta jüngrid tulid temaga kaasa. Ja kui tuli hingamispäev, hakkas Jeesus õpetama sünagoogis, ja need paljud, kes seda kuulsid, olid vapustatud: „Kust on temal pärit see kõik? Ja mis tarkus see on, mis talle on antud? Ja sellised vägevad teod, mis tema käte läbi sünnivad? Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?” Ja nad said pahaseks ta peale.

Aga Jeesus ütles neile, et kusagil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma sugulaste juures ja oma majas.

Ja ta ei saanud seal teha ühtegi vägevat tegu peale mõne põdeja tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale. Ja ta pani imeks nende uskmatust. Ja ta rändas läbi ümberkaudsed külad, õpetades inimesi.

See on Issanda sõna.