Nelipühade ööl tulin ma, Toobit, matmast tagasi, ja olles roojaseks saanud, heitsin ma magama õue müüri äärde ja mu nägu oli katmata. Aga ma ei teadnud, et müüris olid varblased, ja kui mu silmad lahti olid, siis need varblased sirtsutasid oma sooja väljaheidet mu silmadesse. Minu silmadesse tekkisid siis valged laigud.

Ma läksin küll arstide juurde, aga nemad ei suutnud mind aidata. Ahhiahharos toitis siis mind, kuni ta läks Elümaisi.

Minu naine Hanna tegi tasu eest naiste käsitöid ja saatis need isandaile: nemad maksid temale palka ja andsid lisaks ühe kitsetalle. Aga kui ta minu juurde tuli, siis hakkas tall mökitama. Ja ma küsisin temalt: „Kust see kitsetall on? Ega ometi varastatud? Anna see tagasi isandaile, sest varastatut ei ole lubatud süüa!” Tema vastas: „See on kingitus, antud mulle palgalisaks.” Aga mina ei uskunud teda ja käskisin talle isandaile tagasi anda, ja ma punastasin tema ees. Tema aga vastas ja ütles mulle: „Kus on sinu almused ja heateod? Vaata, nüüd on sinust kõik teada!”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 112 [111]:1–2, 7–8, 9 (℟: vrd 7b)

℟R. Kindel on süda õigel, kes loodab Issanda peale.

või Halleluuja.

Õnnis on mees, kes kardab Issandat,

kellele väga meeldivad ta käsud.

Võimsaks saab tema seeme maa peal,

õiglaste sugu õnnistatakse.　℟

Ei ta karda õnnetuse sõnumit,

tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.

Tema süda on toetatud, ta ei karda,

kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.　℟

Ta jagab välja rikkalikult

ja annab vaestele;

tema õigus püsib ikka,

tema sarv on kõrgel au sees.　℟

Halleluuja	vrd Ef 1:17–18

℟ Halleluuja.

Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa valgustagu meie südame silmi,

et me teaksime, milline lootus on meie kutsumises.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Markuse evangeeliumist

12:13–17

Sel ajal:

Jeesuse juurde läkitati mõned variserid ja Heroodese mehed, et teda mõnest sõnast kinni püüda. Ja need tulid ning ütlesid talle: „Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ega hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt. Kas keisrile peab andma pearaha või ei? Kas anname või ei anna?”

Aga Jeesus, teades nende silmakirjalikkust, ütles neile: „Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar näha!” Nemad tõidki, ja ta ütles neile: „Kelle pilt ja kiri sellel on?”

Nad ütlesid talle: „Keisri.”

Aga Jeesus ütles neile: „Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” Ja nad imetlesid teda.

See on Issanda sõna.