Ma tahan nüüd meenutada Issanda tegusid ja jutustada, mida olen näinud. Issanda teod on sündinud tema sõna läbi. Päike valgustab ja paistab kõigi peale ja Issanda teod on täis tema enese auhiilgust.

Issand ei ole pühitsetuilegi võimaldanud üles lugeda kõiki tema imetegusid, mis Issand, Kõigeväeline, on kinnitanud, et maailm seisaks kindlana tema auhiilguses. Issand uurib sügavikku ja südant, ja mõistab nende riukaid.

Kõigekõrgem on kõiketeadja ja näeb aegade märke. Tema kuulutab minevikku ja tulevikku ning ilmutab salaasjade jälgi. Ükski mõte ei lähe temal kaotsi, ükski sõna ei jää temale saladuseks.

Oma tarkuse suured teod on ta hästi teinud, nõnda, et need jäävad igavikust igavikku. Midagi ei ole lisada, midagi ei ole ära võtta, ja temale ei ole vaja ühtki nõuandjat.

Kui imetlusväärsed on kõik tema teod, ja mis neist tuntakse, on kübemeke. Need kõik elavad ja jäävad igavesti, igaks otstarbeks, ja kõik kuulavad tema sõna. Kõik on paari kaupa, teineteisega vastamisi, ja tema ei ole teinud midagi, mis on puudulik. Üks toetab teise hüvangut – ja kes küllastuks tema auhiilguse nägemisest?

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 33 [32]:2–3, 4–5, 6–7, 8–9 (℟: 6a)

℟R. Issanda sõnaga on tehtud taevad.

Tänage Issandat kandlega;

kümnekeelse naabliga mängige talle!

Laulge talle uus laul,

helistage pillikeeli rõõmuhõisetega!　℟

Sest Issanda sõna on õige,

kõik tema tööd on tehtud ustavuses.

Tema armastab õigust ja õiglust;

Issanda heldus täidab maa.　℟

Issanda sõnaga on tehtud taevad

ja tema suu hingusega kõik nende väed.

Ta kogub mere veed nagu paisu taha,

ta paneb ürgveed varaaitadesse.　℟

Kartku Issandat kogu ilmamaa,

tema ees värisegu kõik maailma elanikud!

Sest tema ütles, ja nõnda see sai;

tema käskis, ja see tuli esile.　℟

Halleluuja	Jh 8:12b

℟ Halleluuja.

„Mina olen maailma valgus,” ütleb Issand;

„kes järgneb mulle, tal on elu valgus.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Markuse evangeeliumist

10:46–52

Sel ajal:

Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!”

Ja Jeesus ütles seisatades: „Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!” Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde. Ja Jeesus päris temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?”

Aga pime ütles talle: „Rabbuuni, et ma jälle näeksin!”

Ja Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su päästnud!” Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.

See on Issanda sõna.