Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: „Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud.” Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.

Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast, ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale, aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.

Ja Issand küsis Kainilt: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!”

Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: „Lähme väljale!” Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.

Aga Issand küsis Kainilt: „Kus on su vend Aabel?”

Ja tema vastas: „Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?”

Ja tema ütles: ”Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole! Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes! Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!”

Ja Kain ütles Issandale: „Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda! Vaata, sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik. Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu.”

Ja Issand ütles temale: „Ei, sugugi mitte, vaid igaühele, kes Kaini tapab, peab seitsmekordselt kätte makstama!” Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.

Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: „Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 50 [49]:1 ja 8, 16bc–17, 20–21 (℟: 14a)

℟R. Tooge Jumalale ohvriks tänu!

Vägev Jumal Issand kõneleb

ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.

„Ei ma sind noomi su ohvrite pärast,

sest su põletusohvrid on mu ees alati.”　℟

„Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest

ja võtad oma suhu minu lepingu?

Sina ju vihkad õpetust.”

ja heidad mu sõnad oma selja taha.　℟

„Sa istud ja kõneled oma venna vastu

ja laimad oma ema poega.

Seda sa tegid, aga mina olin vait.

Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina?

Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!”　℟

Halleluuja	Jh 14:6

℟ Halleluuja.

„Mina olen tee ja tõde ja elu,” ütleb Issand;

„ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Markuse evangeeliumist

8:11–13

Sel ajal:

Variserid tulid välja ja hakkasid kiusates Jeesust küsitlema, nõudes temalt tunnustähte taevast. Ja Jeesus ohkas sügavasti oma vaimus ja ütles: „Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!”

Ja jättes nad sinnapaika, astus Jeesus taas paati ning siirdus vastaskaldale.

See on Issanda sõna.