Lugemine esimesest Moosese raamatust |
49:29–32; 50:15–26a |
Neil päevil:
Jaakob käskis oma lapsi ning ütles neile: „Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hett Efroni väljal, sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hett Efronilt pärushauaks. Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea. Väli ja seal olev koobas on hettidelt ostetud.”
Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.
Kui Joosepi vennad nägid, et nende isa oli surnud, siis nad ütlesid: „Kui Joosep meid nüüd vihkab ja tõesti tasub meile kätte kõige kurja eest, mis me temale oleme teinud?” Ja nad käskisid Joosepile öelda: „Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles: Öelge Joosepile nõnda: Anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!” Ja Joosep nuttis, kui temale seda räägiti.
Siis tulid ka Joosepi vennad ise, heitsid maha ta ette ja ütlesid: „Vaata, me jääme sulle orjadeks!” Aga Joosep vastas neile: „Ärge kartke! Kas mina olen Jumala asemik? Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus. Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!” Ja ta trööstis ning rahustas neid.
Ja Joosep jäi Egiptusesse, tema ja ta isa pere. Ja Joosep elas saja kümne aastaseks. Ja Joosep nägi Efraimi lapsi kolm põlve; ka Manasse pojast Maakirist sündis lapsi Joosepi põlvede peale.
Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina suren, aga Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille ta vandega on tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!” Ja Joosep vannutas Iisraeli poegi, öeldes: „Kui Jumal tõesti hoolitseb teie eest, siis viige ka minu luud siit ära!” Ja Joosep suri, sada kümme aastat vana, ja ta palsameeriti ja pandi kirstu Egiptuses.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 105 [104]:1–2, 3–4, 6–7 (℟: vrd 69[68]:33) |
℟R. Hädalised, otsige Jumalat, ja teie süda elab!
Tänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest! ℟
Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet! ℟
Te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal,
tema kohtuotsused on igal pool maailmas. ℟
Halleluuja |
1Pt 4:14 |
℟ Halleluuja.
Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast,
sest siis hingab teie peal Jumala Vaim.
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist |
10:24–33 |
Sel ajal Jeesus ütles oma jüngritele:
„Ei ole jünger üle õpetajast ega teenija üle oma isandast. Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks , kui palju enam siis tema peret!
Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada. Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt!
Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata! Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.
Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas. Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.”