Neil päevil:

Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.

Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu. Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: „Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Issanda ees! Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema? Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!”

Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus. Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!”

Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud. Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: „Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?” Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.

Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!” See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Issandaga ja tema näitas ennast neile pühana.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 95 [94]:1–2, 6–7, 8–9 (℟: 8)

℟R. Kui Te ainult kuuleksite täna tema häält: „Ärge tehke kõvaks oma südant.”

Tulge, hõisakem Issandale,

hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!

Tulgem tema palge ette tänamisega,

hõisakem temale kiituslauludega!　℟

Tulge, kummardagem ja põlvitagem,

heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!

Sest tema on meie Jumal

ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all.　℟

Täna, kui te kuulete ta häält,

ärge tehke kõvaks oma südant

nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.

„Seal teie esiisad kiusasid mind,

panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.”　℟

Halleluuja	Mt 16:18

℟ Halleluuja.

Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma Kiriku

ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

16:13–23

Sel ajal:

Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?”

Aga nemad kostsid: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.”

Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?”

Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.”

Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma Kiriku, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”

Siis ta keelas jüngreid, et nad kellelegi ei ütleks, et tema on Messias.

Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!”

Tema aga pöördus ja ütles Peetrusele: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.”

See on Issanda sõna.