Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele |
4:13–18 |
Meie ei taha aga, vennad, et teil jääks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teie ei oleks kurvad nagu need teised, kellel ei ole lootust. Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama.
Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga. Julgustage siis üksteist nende sõnadega!
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 96 [95]:1 ja 3, 4–5, 11–12a, 12b–13 (℟: 13b) |
℟R. Issand tuleb kohut mõistma maailmale.
Laulge Issandale uus laul,
laulge Issandale, kõik maailm!
Jutustage paganate seas tema au,
tema imeasju kõigi rahvaste seas! ℟
Sest Issand on suur ja väga kiidetav
ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad.
Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad,
aga Issand on teinud taeva. ℟
Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu,
kohisegu meri ja mis seda täidab!
Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! ℟
Siis rõkatagu rõõmust kõik metsapuud
Issanda palge ees, sest tema tuleb!
Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale.
Ta mõistab kohut maailmale õiguses
ja rahvaile oma ustavuses. ℟
Halleluuja |
Lk 4:18ac |
℟ Halleluuja.
Issanda Vaim on minu peal;
Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit.
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist |
4:16–30 |
Sel ajal:
Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema, anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud:
„Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.”
Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.”
Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja ütlesid: „Eks tema ole Joosepi poeg?”
Aga tema ütles neile: „Küllap te ütlete mulle selle vanasõna: Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!”
Ja Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas. Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa, aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde. Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.”
Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata. Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.