Vennad!

Ka teid, kes te varem olite Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega, on Kristus lepitanud nüüd oma lihalikus ihus surma läbi, et teid seada pühadena ja veatutena ja laitmatutena Jumala palge ette, kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud ja mida on kuulutatud kogu loodule taeva all ja mille teenriks olen saanud mina, Paulus.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 54 [53]:3–4, 6 ja 8 (℟: 6a)

℟R. Vaata, Jumal on mu abimees.

Jumal, päästa mind oma nime abil

ja aja mu asja oma vägevuse varal!

Jumal, kuule mu palvet,

pane tähele mu suu kõnet!　℟

Vaata, Jumal on mu abimees,

Issand on mu hinge tugi.

Hea meelega ma toon sulle ohvreid,

ma tänan su nime, Issand, sest see on hea.　℟

Halleluuja	Jh 14:6

℟ Halleluuja.

„Mina olen tee ja tõde ja elu,” ütleb Issand;

„ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Luuka evangeeliumist

6:1–5

Ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.

Mõned variserid ütlesid: „Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?”

Ja Jeesus vastas neile: „Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas? Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?” Ja ta ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva isand.”

See on Issanda sõna.