Lugemine Ruti raamatust |
2:1–3, 8–11; 4:13–17 |
Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: „Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!” Ja ta vastas temale: „Mine, mu tütar!” Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
Siis Boas ütles Rutile: „Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega! Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!”
Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: „Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?”
Ja Boas vastas ning ütles temale: „Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.”
Ja Boas võttis Ruti ning see sai tema naiseks; Boas heitis ta juurde ja Issand andis, et Rutt jäi lapseootele ja tõi poja ilmale.
Siis ütlesid naised Noomile: „Kiidetud olgu Issand, kes täna ei jätnud sind lunastajata! Saagu ta nimi kuulsaks Iisraelis! Saagu ta sulle hingejahutajaks ja toitjaks su vanas eas, sest su minia, kes sind armastab, on ta sünnitanud, tema, kes sulle on parem kui seitse poega!” Siis Noomi võttis lapse, pani oma sülle ja sai tema hoidjaks.
Ja naabrinaised panid temale nime, öeldes: „Noomile sündinud poeg!” Ja nad panid temale nimeks Oobed; temast sai Taaveti isa Iisai isa.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 128 [127]:1–2, 3, 4–5 (℟: 4) |
℟R. Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest, kes kardab Issandat.
Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat,
kes käib tema teedel.
Sa sööd siis oma käte vaevast,
sa oled õnnis ja su käsi käib hästi. ℟
Su naine on nagu viljakas viinapuu
su maja nurgas;
su pojad on nagu õlipuu võsud
su laua ümber. ℟
Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest,
kes kardab Issandat!
Issand õnnistagu sind Siionist
ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve
kogu oma eluaja! ℟
Halleluuja |
Mt 23:9b, 10b |
℟ Halleluuja.
Ainult üks on teie Isa, see taevane;
ja ainult üks on teie Juhataja – Kristus.
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist |
23:1–12 |
Sel ajal:
Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele:
„Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid. Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee! Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada. Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks.
Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest ainult üks on teie Õpetaja, teie kõik olete aga vennad! Ja ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, see taevane! Ärge laske end ka kellelgi hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja – Kristus!
Aga suurim teie seast olgu teie teenija! Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.