Neil päevil:

Tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu. Ja Jefta andis Issandale tõotuse ning ütles: „Kui sa tõesti annad ammonlased minu kätte, siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Issandale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!”

Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte. Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.

Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides. Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart. Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: „Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda.”

Aga tütar ütles temale: „Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Issanda poole, siis talita minuga, nagu sinu suust on välja tulnud, kui nüüd Issand on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!”

Siis ta ütles oma isale: „Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!”

Ja tema vastas: „Mine!” ja saatis ta ära kaheks kuuks.

Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve. Aga kahe kuu pärast tuli ta tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 40 [39]:5, 7–8a, 8b–9, 10 (℟: vrd 8a ja 9a)

℟R. Vaata, Issand, ma tulen tegema Sinu tahtmist.

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale

ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.　℟

Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi –

aga mu kõrvad oled sa avanud –,

põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.

Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen.”　℟

„Rullraamatus on minust kirjutatud.

Sinu tahtmist, mu Jumal,

teen ma hea meelega

ja sinu Seadus on mu südames.”　℟

Ma jutlustan õiglust suures koguduses;

vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!　℟

Halleluuja	vrd Ps 95 [94]:8

℟ Halleluuja.

Ärge tehke kõvaks oma südant,

vaid kuulge täna Issanda häält.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

22:1–14

Sel ajal:

Jeesus hakkas taas ülempreestritele ja rahvavanematele mõistu kõnelema:

„Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.

Taas ta läkitas teisi sulaseid: „Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!” Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.

Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.

Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!” Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.

Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. Ja ta ütles talle: „Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?” Aga see ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijatele: „Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!” Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.”

See on Issanda sõna.