Vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rammusate roogadega, võõruspeo laagerdatud veiniga, üdirammusate roogadega, pärmi pealt selitatud veiniga. Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid. Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!

Ja sel päeval öeldakse: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest, sest Issanda käsi viibib sellel mäel.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 23 [22]:1–3a, 3b–4, 5, 6 (℟: 6cd)

℟R. Ma jään Issanda kotta eluajaks.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.

Haljale aasale paneb ta mind lebama,

hingamisveele saadab ta mind;

tema kosutab mu hinge.　℟

Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,

ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;

su karjasekepp ja su sau,

need trööstivad mind.　℟

Sa katad mu ette laua

mu vastaste silma all;

sa võiad mu pead õliga,

mu karikas on pilgeni täis.　℟

Ainult headus ja heldus

järgivad mind kõik mu elupäevad

ja ma jään Issanda kotta eluajaks.　℟

Halleluuja	Halleluuja

℟ Halleluuja.

Vaata, Issand tuleb päästma oma rahvast.

Õndsad on need, kes on valmis teda vastu võtma.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

15:29–37

Sel ajal:

Jeesus siirdus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna. Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks, nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.

Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: „Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.”

Jüngrid vastasid talle: „Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?”

Jeesus ütles neile: „Mitu leiba teil on?”

Nemad ütlesid: „Seitse, ja mõned kalakesed.”

Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda, võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte. Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

See on Issanda sõna.