Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale: „Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja! Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: „Meie jumal!”, sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust.”

„Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära. Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon. Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn.

Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein. Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili.”

Kes on tark, mõistku seda; kes on arukas, võtku teatavaks; sest Issanda teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 81 [80]:6c–8a, 8bc–9, 10–11ab, 14 ja 17 (℟: vrd 11 ja 9a)

℟R. Mina olen Issand, sinu Jumal –  kuule mu häält.

Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.

Mina vabastasin tema õla koorma alt,

tema käed pääsesid korvide kandmisest.

Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu.　℟

Ma vastasin sulle kõuepilvest,

proovisin sind Meriba vee ääres.

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind!

Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!　℟

Ärgu olgu su seas võõrast jumalat

ja ära kummarda võõramaa jumala ette!

Mina olen Issand, sinu Jumal,

kes tõin sind Egiptusemaalt.　℟

Oh et mu rahvas mind kuulaks

ja Iisrael käiks minu teedel!

Aga teda ta toidaks nisutuumadega,

ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.　℟

Salm enne evangeeliumit	Mt 4:17

„Parandage meelt,” ütleb Issand,

„sest taevariik on lähedal.”

Evangeelium

✠　Lugemine püha Markuse evangeeliumist

12:28b–34

Sel ajal:

Üks kirjatundjaist astus Jeesuse juurde ja küsis temalt: „Milline on kõige esimene käsk?”

Jeesus vastas: „Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole.”

Ja kirjatundja ütles talle: „Hästi, Õpetaja, sa ütlesid tõtt, et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema; ja armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.”

Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: „Sa ei ole kaugel Jumala riigist.” Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.

See on Issanda sõna.