Nõnda ütleb Issand:

„Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast.

Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks. Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält.

Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, nooreks peetakse seda, kes sureb saja-aastaselt, ja neetuks seda, kes ei saa sadat aastat täis. Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 30 [29]:2 ja 4, 5–6, 11–12ab ja 13b (℟: 2a)

℟R. Ma ülistan Sind, Issand, sest Sa oled mind toonud välja hädast.

Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast

ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.

Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast,

sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.　℟

Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad,

ja ülistage tema püha mälestust!

Sest tema viha kestab silmapilgu,

aga ta lahkus kogu eluaja;

õhtul jääb nutt varaks,

kuid hommikul on hõiskamine.　℟

Kuule, Issand, ja ole mulle armuline;

ole, Issand, minu aitaja!

Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks.

Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!　℟

Salm enne evangeeliumit	vrd Am 5:14

Otsige head, mitte kurja, et te jääksite elama,

et Issand oleks teiega.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Johannese evangeeliumist

4:43–54

Sel ajal:

Jeesus rändas Samaariast edasi Galileasse. Jeesus ise ju tunnistas, et „prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas”. Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.

Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige. Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.

Siis Jeesus ütles talle: „Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.”

Ametimees ütles talle: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!”

Jeesus ütles talle: „Mine, sinu poeg elab!” Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.

Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab. Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: „Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.” Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: „Sinu poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.

Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.

See on Issanda sõna.