Lugemine prohvet Jeremija raamatust |
20:10–13 |
Mina olen kuulnud paljude laimu, ähvardust kõikjal: „Andke üles! Anname ta üles!” Kõik mu sõbrad luuravad mu vääratust: „Vahest ta laseb ennast tüssata, et saaksime teda võita ja temale kätte tasuda.”
Aga Issand on minuga otsekui võimas kangelane; seepärast komistavad mu jälitajad ega suuda midagi. Nad jäävad suurde häbisse, sest neil ei ole tulemust. See on igavene häbi, mida ei unustata.
Vägede Issand, kes sa katsud õige läbi, kes sa näed neerusid ja südant, lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen sinule avaldanud oma riiuasja.
Laulge Issandale, kiitke Issandat, sest tema päästab vaese hinge kurjategijate käest!
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 18 [17]:2–3a, 3bc–4, 5–6, 7 (℟: vrd 7) |
℟R. Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja ta kuulis mu häält.
Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!
Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja. ℟
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
Kiidetud olgu Issand! nõnda ma hüüan,
ja ma pääsen oma vaenlaste käest. ℟
Surma köidikud piirasid mind
ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
Surmavalla köied ümbritsesid mind,
surma võrgud sattusid mu ette. ℟
Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat
ja kisendasin oma Jumala poole.
Ta kuulis mu häält oma templist
ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu. ℟
Salm enne evangeeliumit |
vrd Jh 6:63b, 68b |
Sinu sõnad, Issand, on vaim ja elu;
sul on igavese elu sõnad.
✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist |
10:31–42 |
Sel ajal:
Juudid võtsid kivid, et teda nendega surnuks visata, siis Jeesus ütles neile: „Mina olen teile näidanud palju häid tegusid oma Isalt. Millise teo pärast nende seast te tahate mind kividega surnuks visata?”
Juudid vastasid talle: „Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks.”
Jeesus vastas neile: „Eks teie Seadusesse ole kirjutatud: Mina olen öelnud: Teie olete jumalad!? Kui see nimetab jumalaiks neid, kelle kohta Jumala sõna käis – ja Pühakirja ei saa teha tühjaks –, kuidas siis teie ütlete sellele, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotab Jumalat, kuna ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg? Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind! Kui ma aga teen, siis uskuge tegusid, kui te mind ei usu, et te hakkaksite aru saama ja tunnetaksite, et minus on Isa ja mina olen Isas.”
Siis nad otsisid taas võimalust teda vahistada, ent tema pääses nende käest. Ja Jeesus läks tagasi sinnapoole Jordanit, paika, kus Johannes kunagi oli ristinud, ning jäi sinna.
Ja paljud tulid tema juurde ning ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi.” Ja seal hakkasid paljud temasse uskuma.