Lugemine esimesest Moosese raamatust |
1:1–2:2 |
Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev.
Ja Jumal ütles: „Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik – teine päev.
Ja Jumal ütles: „Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” Ja nõnda sündis. Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
Ja Jumal ütles: „Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis: maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Siis sai õhtu ja sai hommik – kolmas päev.
Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid, olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed. Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Siis sai õhtu ja sai hommik – neljas päev.
Ja Jumal ütles: „Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!” Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!” Siis sai õhtu ja sai hommik – viies päev.
Ja Jumal ütles: „Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!” Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.
Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” Ja Jumal ütles: „Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.” Ja nõnda sündis.
Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik – kuues päev.
Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
See on Jumala sõna.
Lugemine esimesest Moosese raamatust |
1:1, 26–31a |
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 104 [103]:1–2a, 5–6, 10 ja 12, 13–14ab, 24 ja 35c (℟: vrd 30) |
℟R. Saada välja oma Vaim ja uuenda maailma pale.
Kiida, mu hing, Issandat!
Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga. ℟
Sa rajasid maa tema alustele,
nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema,
mägede peal seisid veed. ℟
Sina saadad allikaist ojad jooksma;
need voolavad mägede vahel.
Taeva linnud asuvad elama nende äärde,
okste vahel nad teevad häält. ℟
Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest;
sinu tööde viljast toidab ennast maa.
Sa lased tärgata rohu loomadele
ja orased inimeste tarbeks
et tuua leiba välja maa seest. ℟
Kui palju on sinu töid, Issand!
Sa oled nad kõik teinud targasti.
Maa on täis sinu looduid.
Kiida, mu hing, Issandat! ℟
Psalm |
Ps 33 [32]:4–5, 6–7, 12–13, 20 ja 22 (℟: 5b) |
℟R. Issanda heldus täidab maa.
Sest Issanda sõna on õige,
kõik tema tööd on tehtud ustavuses.
Tema armastab õigust ja õiglust;
Issanda heldus täidab maa. ℟
Issanda sõnaga on tehtud taevad
ja tema suu hingusega kõik nende väed.
Ta kogub mere veed nagu paisu taha,
ta paneb ürgveed varaaitadesse. ℟
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,
rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
Issand vaatab taevast,
ta näeb kõiki inimlapsi. ℟
Meie hing ootab Issandat,
meie abi ja meie kilp on tema.
Sinu heldus, Issand, olgu meie peal,
nõnda nagu me ootame sind! ℟
Lugemine esimesest Moosese raamatust |
22:1–18 |
Neil päevil:
Jumal pani Aabrahami proovile ning ütles temale: „Aabraham!”
Ja ta vastas: „Siin ma olen!”
Ja tema ütles: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!”
Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud. Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt. Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: „Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.”
Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos. Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: „Isa!”
Ja tema vastas: „Siin ma olen, mu poeg!”
Siis ta ütles: „Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?”
Ja Aabraham vastas: „Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!”
Nõnda läksid mõlemad üheskoos. Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale. Ja Aabraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg.
Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: „Aabraham, Aabraham!”
Ja tema vastas: „Siin ma olen!” Siis ta ütles: „Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!”
Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel. Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks „Issand näeb”. Seepärast öeldakse tänapäevalgi: „Issanda mäel ta näitab end.”
Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast ning ütles temale: „Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega, ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks – nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres – ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad! Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!”
See on Jumala sõna.
Lugemine esimesest Moosese raamatust |
22:1–2, 9–13, 15–18 |
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 16 [15]:5 ja 8, 9–10, 11 (℟: 1) |
℟R. Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
Issand on mu põllu- ja mu karikaosa;
sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.
Ma pean Issandat alati oma silma ees,
ma ei kõigu, sest tema on mu paremal pool. ℟
Sellepärast rõõmutseb mu süda
ja mu hing ilutseb;
ka mu ihu võib julgesti elada.
Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte
ega lase oma vagal näha kõdunemist. ℟
Sina annad mulle teada elu teeraja;
rõõmu on rohkesti su palge ees,
meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks. ℟
Lugemine teisest Moosese raamatust |
14:15–15:1 |
Neil päevil:
Issand ütles Moosesele: „Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi! Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere! Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel.”
Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga, tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.
Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks – vesi lõhenes. Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool. Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.
Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse. Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: „Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!”
Aga Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!” Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd. Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki. Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.
Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal. Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.
Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu; nad ütlesid nõnda:
Psalm |
2Ms 15:1–2, 3–4, 5–6, 17–18 (℟: 1a) |
℟R. Laulgem Issandale, sest tema on Ülikõrge!
Laulgem Issandale, sest tema on Ülikõrge,
hobused ja ratsanikud heitis ta merre!
Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand,
tema oli mulle päästeks.
Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda,
tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks! ℟
Issand on sõjamees,
Issand on ta nimi.
Vaarao sõjavankrid ja väe heitis ta merre,
selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres. ℟
Vetevood katsid nad,
nad vajusid kivina sügavusse.
Issand, su parem käsi näitas oma jõudu;
Issand, su parem käsi purustas vaenlase. ℟
Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele,
paika, mille sina, Issand, oled teinud oma asupaigaks,
pühamusse, Issand, mille valmistavad sinu käed.
Issand on kuningas ikka ja igavesti! ℟
Lugemine prohvet Jesaja raamatust |
54:5–14 |
Sinu Looja on su mees, vägede Issand on tema nimi; sinu lunastaja on Iisraeli Püha, teda nimetatakse kogu maailma Jumalaks.
Sest nagu hüljatud ja sügavasti kurvastatud naist kutsub sind Issand. Ja noorpõlve naine – kas teda saakski põlata? ütleb su Jumal. Ma jätsin su maha üürikeseks hetkeks, aga ma kogun sind suure halastusega. Ülevoolavas vihas peitsin ma oma palge silmapilguks su eest, aga ma halastan su peale igavese heldusega, ütleb Issand, su lunastaja.
Sest see on mul nagu Noa päevil, kui ma vandusin, et Noa veed enam ei ujuta maad: nõnda ma vannun, et ma ei ole sinule vihane ega sõitle sind. Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja.
Sina vilets, vintsutatu, trööstimatu! Vaata, ma ehitan sind türkiisikividega ja rajan su aluse safiiridest. Ma teen su müürisakmed rubiinidest, su väravad säravatest juveelidest ja kogu su ringmüüri kalliskividest. Ja kõik su lapsed on Issanda õpilased ning su lastel on suur rahu. Sind rajatakse õigluses; sa jääd eemale vägivallast, sest sul ei ole midagi karta, ja hirmust, sest see ei ligine sulle.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 30 [29]:2 ja 4, 5–6, 11–12ab ja 13b (℟: 2a) |
℟R. Ma ülistan Sind, Issand, sest Sa oled mind toonud välja hädast.
Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast
ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast,
sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. ℟
Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad,
ja ülistage tema püha mälestust!
Sest tema viha kestab silmapilgu,
aga ta lahkus kogu eluaja;
õhtul jääb nutt varaks,
kuid hommikul on hõiskamine. ℟
Kuule, Issand, ja ole mulle armuline;
ole, Issand, minu aitaja!
Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks.
Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti! ℟
Lugemine prohvet Jesaja raamatust |
55:1–11 |
Nõnda ütleb Issand:
„Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega. Pöörake kõrv ja tulge mu juurde, kuulake mind, siis on teil edu; mina teen teiega igavese lepingu, samasuguse, nagu oli mu osadus Taavetiga!
Vaata, ma panin tema rahvaile tunnistajaks, rahvaste juhiks ja käskijaks. Näe, ka sina hakkad kutsuma rahvaid, keda sa ei tunne, ja rahvad, kes sind ei tunne, jooksevad sinu juurde Issanda, su Jumala pärast ja Iisraeli Püha pärast, sellepärast et tema sind austab.
Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks. Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.
Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.”
See on Jumala sõna.
Psalm |
Js 12:2–3, 4bcd, 5–6 (℟: 3) |
℟R. Te ammutate päästeallikaist.
„Vaata, Jumal on mu pääste!
Ma olen julge ega karda,
sest Issand Jumal on mu tugevus ja kiituslaul,
ja tema oli mu päästja.”
Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. ℟
„Tänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod,
tunnistage, et tema nimi on kõrge! ℟
Ülistage Issandat, sest tema on teinud suuri asju,
saagu see teatavaks kogu maal!
Hõiska ja rõkata rõõmust, Siioni elanik,
sest Iisraeli Püha on teie keskel suur!” ℟
Lugemine prohvet Baaruki raamatust |
3:9–15, 32–4:4 |
Kuule, Iisrael, elu käske, pange tähele, et õpiksite mõistma! Mispärast, Iisrael, mispärast sa oled vaenlaste maal? Vanaks oled saanud võõral maal! Sa oled rüve koos surnutega, sind loetakse surmavallas olijate hulka. Sa oled hüljanud tarkuse allika. Kui oleksid käinud Jumala teel, siis oleksid rahus elanud igavesti. Õpi nüüd, kus on mõistmine, kus on jõud, kus on tarkus, et sa ühtlasi teaksid, kus on pikk iga ja elu, kus on silmavalgus ja rahu! Kes on leidnud tarkuse asupaiga ja kes on pääsenud selle varamusse?
Aga tema, kes kõike teab, tunneb seda, mõistusega on ta selle leidnud, tema, kes maa on teinud igaveseks ajaks, täitnud selle neljajalgsete loomadega, tema, kes läkitab valguse ja see läheb, kes kutsub seda ja see kuulab teda värisedes. Tähed säravad oma valvepostidel ja rõõmustavad. Ta kutsub neid, ja nad ütlevad: „Siin me oleme!” Nad säravad rõõmsasti temale, kes nad on teinud.
Niisugune on meie Jumal, temaga sarnaseks ei saa pidada mitte ühtki teist. Tema leidis iga tarkuse tee ja andis selle oma sulasele Jaakobile ning oma armastatud Iisraelile. Seejärel nähti seda maa peal ja läbi käimas inimestega. Tarkus on Jumala käskude raamat, seadus, mis jääb igavesti. Kõik, kes seda peavad, jäävad elama, aga need, kes selle hülgavad, surevad.
Pöördu, Jaakob, ja haara sellest kinni, käi selle valguse paistuses! Ära anna oma au teisele, ega seda, mis sulle on kasulik, võõrale rahvale! Õndsad oleme, oh Iisrael, sest meie teame, mis on Jumalale meelepärane.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 19 [18]:8, 9, 10, 11 (℟: Jh 6:68c) |
℟R. Issand, sinul on igavese elu sõnad.
Issanda Seadus on laitmatu,
see kosutab hinge;
Issanda tunnistus on ustav,
see teeb kohtlase targaks. ℟
Issanda korraldused on õiglased,
need rõõmustavad südant;
Issanda käsk on selge,
see valgustab silmi. ℟
Issanda kartus on puhas,
see püsib igavesti;
Issanda seadused on tõde,
need on kõik õiged. ℟
Need on ihaldatavamad kui kuld
ja kui palju selget kulda,
ja need on magusamad kui mesi
ja kui kärjemesi. ℟
Lugemine prohvet Hesekieli raamatust |
36:16–17a, 18–28 |
Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
„Inimesepoeg! Kui Iisraeli sugu elas oma maal, siis nad rüvetasid selle oma eluviisi ja tegudega. Siis valasin ma oma tulise viha nende peale vere pärast, mida nad maal olid valanud, ja nende ebajumalate pärast, kellega nad seda olid rüvetanud. Ma pillutasin nad paganate sekka ja neid puistati mööda maid; nende eluviisi ja nende tegude järgi ma mõistan kohut nende üle. Ja kui nad tulid paganate juurde, kuhu nad ka iganes tulid, siis nad teotasid mu püha nime, nõnda et nende kohta öeldi: „See on Issanda rahvas, aga nad on pidanud ära tulema oma maalt.” Kuid mul on neist kahju oma püha nime pärast, mida Iisraeli sugu teotab paganate seas, kuhu nad on tulnud.
Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma ei tee seda teie pärast, Iisraeli sugu, vaid oma püha nime pärast, mida te olete teotanud paganate seas, kuhu te olete tulnud. Ma pühitsen oma suurt nime, mida paganate seas on teotatud, mida teie nende keskel olete teotanud. Ja paganad saavad tunda, et mina olen Issand, ütleb Issand Jumal, kui ma nende silme ees osutan oma pühadust teie juures.
Ma võtan teid ära paganate seast ja kogun teid kõigist maadest ning toon teid teie oma maale. Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid. Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu.
Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid. Ja te saate elada maal, mille ma olen andnud teie vanemaile; teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal.”
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 42 [41]:3, 5bcde; 43 [42]:3, 4 (℟: 42 [41]:2) |
℟R. Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!
Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele;
millal ma tulen ja näen Jumala palet? ℟
Kuidas ma läksin läbi rahvamurru,
keda ma juhtisin Jumala kotta
pühapidajate hõiske- ja tänuhääle saatel. ℟
Läkita oma valgus ja oma tõde,
need juhatagu mind,
need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse. ℟
Et ma tuleksin Jumala altari äärde,
Jumala ette, kes on mu ülim rõõm,
ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal! ℟
Psalm |
Ps 51 [50]:12–13, 14–15, 18–19 (℟: 12a) |
℟R. Loo mulle, Jumal, puhas süda!
Loo mulle, Jumal, puhas süda,
ja uuenda mu sees kindel vaim!
Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu! ℟
Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest,
ja heameelne Vaim toetagu mind!
Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid,
et patused sinu poole pöörduksid. ℟
Sest tapaohvrid ei meeldi sulle,
muidu ma annaksin neid;
põletusohvrist ei ole sul head meelt.
Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim,
murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. ℟
Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele |
6:3–11 |
Vennad!
Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega, teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga, teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam, sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale. Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 118 [117]:1–2, 16–17, 22–23 |
℟R. Halleluuja, halleluuja, halleluuja!
Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
Öelgu nüüd Iisrael,
et tema heldus kestab igavesti! ℟
Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele,
Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
Ei ma sure, vaid jään elama,
ja jutustan Issanda tegusid. ℟
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud,
see on imeasi meie silmis. ℟
℟Aasta A✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist |
28:1–10 |
Kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale. Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Aga hirmust tema ees värisesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud.
Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! Ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse, seal te saate teda näha. Vaata, ma olen seda teile öelnud.”
Ja hauakambri juurest kiiresti kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele.
Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: „Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. Siis Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, ja seal saavad nad mind näha.”
See on Issanda Sõna. |
See on Issanda Sõna. |
✠ Lugemine püha Markuse evangeeliumist |
16:1–7 |
Kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma. Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde.
Ja nad ütlesid üksteisele: „Kes küll veeretab meil kivi hauakambri ukse eest ära?” Ja üles vaadates nägid nad, et kivi oli ära veeretatud. Aga see oli väga suur.
Ja hauakambrisse minnes nad nägid paremal pool istumas noorukit, riietatud pikka valgesse kuube. Ja neil hakkas hirm.
Aga nooruk ütles neile: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi! Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.”
See on Issanda Sõna. |
See on Issanda Sõna. |
℟
℟Aasta C
✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist |
24:1–12 |
Esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud. Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu. Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas. Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: „Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas, öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.”
Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad. Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele, ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.
See on Issanda Sõna. |
See on Issanda Sõna. |
päevamissa
Lugemine apostlite tegude raamatust |
10:34a, 37–43 |
Neil päevil:
avas Peetrus oma suu ja ütles: „Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes – kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga. Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge.
Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks; mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist. Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja.
Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.”
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 118 [117]:1–2, 16–17, 22–23 (℟: 24) |
℟R. See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast! või Halleluuja.
Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
Öelgu nüüd Iisrael,
et tema heldus kestab igavesti! ℟
Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele,
Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
Ei ma sure, vaid jään elama,
ja jutustan Issanda tegusid. ℟
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud,
see on imeasi meie silmis. ℟
Lugemine apostel Pauluse kirjast koloslastele |
3:1–4 |
Vennad!
Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal, sest te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega Jumalas. Kui Kristus, teie elu, saab avalikuks, siis saate ka teie koos temaga avalikuks kirkuses.
See on Jumala sõna.
Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele |
5:6b–8 |
See on Jumala sõna.
Sekvents
Loetakse tänasel päeval; soovi kohaselt võib ka oktaavipäevadel lugeda.
Kristlased laulavad Paasatallele
ülistuslaulu ja kiitusi.
Tall lunastas lambad:
Süüta Kristus lepitas
patused Isaga.
Surm ja elu
on imekspandavalt võitluses:
Elu valitseja, surnuna, valitseb elavana.
Ütle meile, Maarja,
mida sa nägid teel?
Elava Kristuse hauda:
ja nägin ülestõusnu au,
inglitest tunnistajaid,
surilina ja riideid.
Kristus, minu lootus, on üles tõusnud:
Teie ees läheb Galileasse.
Me teame, et tõesti Kristus
on surnuist üles tõusnud:
Võitja Kuningas, halasta meie peale!
Halleluuja |
1Kr 5:7b–8a |
℟ Halleluuja.
Kristus, meie paasatall, on ohverdatud.
Pidagem siis püha päeva Issandas.
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist |
20:1–9 |
Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.”
Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde. Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.
Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas. Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.