Nelipühapäeval:

tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: „Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada – pange tähele mu sõnu! Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu:

Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate, tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud. Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.

Taavet ütleb tema kohta: „Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks. Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses, sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist. Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.”

Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini. Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast, siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: „Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.” Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 16 [15]:1–2a ja 5, 7–8, 9–10, 11 (℟: 1)

℟R. Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures! või Halleluuja.

Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!

Ma ütlesin Issandale: „Sina oled mu Issand.”

Issand on mu põllu- ja mu karikaosa;

sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.　℟

Ma tänan Issandat, kes mulle on nõu andnud;

isegi öösiti manitsevad mind mu neerud.

Ma pean Issandat alati oma silma ees,

ma ei kõigu, sest tema on mu paremal pool.　℟

Sellepärast rõõmutseb mu süda

ja mu hing ilutseb;

ka mu ihu võib julgesti elada.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte

ega lase oma vagal näha kõdunemist.　℟

Sina annad mulle teada elu teeraja;

rõõmu on rohkesti su palge ees,

meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.　℟

Soovi korral võib lugeda sekventsi:

Sekvents

Kristlased laulavad Paasatallele

ülistuslaulu ja kiitusi.

Tall lunastas lambad:

Süüta Kristus lepitas

patused Isaga.

Surm ja elu

on imekspandavalt võitluses:

Elu valitseja, surnuna, valitseb elavana.

Ütle meile, Maarja,

mida sa nägid teel?

Elava Kristuse hauda:

ja nägin ülestõusnu au,

inglitest tunnistajaid,

surilina ja riideid.

Kristus, minu lootus, on üles tõusnud:

Teie ees läheb Galileasse.

Me teame, et tõesti Kristus

on surnuist üles tõusnud:

Võitja Kuningas, halasta meie peale!

Halleluuja	Ps 118 [117]:24

℟ Halleluuja.

See on päev, mille Issand on teinud:

ilutsegem ja rõõmutsegem temast!

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

28:8–15

Sel ajal:

Hauakambri juurest kiiresti kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele.

Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: „Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. Siis Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, ja seal saavad nad mind näha.”

Aga kui nad olid läinud, vaata, siis tulid mõned valvesalgast linna ja teatasid ülempreestritele kõik, mis oli sündinud. Ja need tulid koos vanematega kokku ja võtsid nõuks anda sõduritele rohkesti raha. Nad õpetasid: „Öelge: „Jeesuse jüngrid tulid öösel ja varastasid tema ära, kui me magasime.” Ja kui maavalitseja peaks sellest kuulda saama, küll me teda meelitame ja teeme, et teie võite olla mureta.”

Nemad aga võtsid raha ja tegid, nagu neid oli õpetatud. Ja seda juttu levitatakse juutide seas tänini.

See on Issanda sõna.