Lugemine apostlite tegude raamatust |
7:51–8:1a |
Neil päevil ütles Stefanos rahvale ja vanematele ja kirjatundjatele:
„Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi. Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie, kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.”
Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.
Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.”
Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks, ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!” Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära pane seda neile patuks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.
Saulus oli samuti tema hukkamise poolt.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 31 [30]:3cd–4, 6ab ja 7b–8a, 17 ja 21ab (℟: 6a) |
℟R. Issand, sinu kätte ma usaldan oma vaimu. või Halleluuja.
Ole mulle kaitsjaks kaljuks,
mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!
Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus,
ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind. ℟
Sinu kätte ma usaldan oma vaimu,
sest sina oled mu lunastanud.
Ma loodan Issanda peale.
Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest. ℟
Lase oma pale paista oma sulase peale,
päästa mind oma helduses!
Sa varjad neid oma palge varju all
meeste õeluse eest. ℟
Halleluuja |
Jh 6:35 |
℟ Halleluuja.
„Mina olen eluleib,” ütleb Issand,
„kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi.”
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist |
6:30–35 |
Sel ajal ütles rahvas Jeesusele:
„Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed? Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.”
Siis ütles Jeesus neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.”
Siis nad ütlesid talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!”
Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.”