Lugemine apostlite tegude raamatust |
12:24–13:5a |
Neil päevil:
Jumala sõna kasvas ja levis. Ent Barnabas ja Saulus, olles lõpetanud oma teenistuse Jeruusalemmas, tulid tagasi ja võtsid enestega kaasa Johannese, keda hüüti Markuseks.
Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas, Siimeon, keda hüüti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli kasvanud üles koos nelivürst Heroodesega, ja Saulus. Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: „Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!” Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele.
Kui nad olid Püha Vaimu poolt teele saadetud, tulid nad alla Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele. Ja kui nad jõudsid Salamisesse, kuulutasid nad Jumala sõna juudi sünagoogides. Neil oli ka Johannes abiliseks.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 67 [66]:2–3, 5, 6 ja 8 (℟: 4) |
℟R. Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad! või Halleluuja.
Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid;
ta lasku oma pale paista meie peale,
et maa peal tuntaks sinu teed,
kõigi rahvaste seas sinu päästet! ℟
Rõõmutsegu rahvad ja hõisaku rahvahõimud,
sest sina mõistad rahvale kohut õigluses
ja juhatad rahvahõime maa peal! ℟
Jumal, sinule laulgu tänu rahvad,
sinule laulgu tänu kõik rahvad!
Jumal õnnistagu meid
ja kõik ilmamaa otsad kartku teda! ℟
Halleluuja |
Jh 8:12b |
℟ Halleluuja.
„Mina olen maailma valgus,” ütleb Issand,
„kes järgneb mulle, tal on elu valgus.”
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist |
12:44–50 |
Sel ajal Jeesus hüüdis valjusti:
„Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud, ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.
Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse. Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.
Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval, sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima. Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud.”