Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.

Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha. Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: „Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!”

Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:

„Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge! Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega. Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes; ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.

Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust. Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: „Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.”

Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks. Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale. Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: „Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.””

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 89 [88]:2–3, 21–22, 25 ja 27 (℟: vrd 2a)

℟R. Ma laulan, Issand, oma heldusest igavesti. või Halleluuja.

Ma laulan Issanda heldusest igavesti,

ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.

Sest ma ütlen: „Igaveseks sa ehitasid helduse,

taevastesse sa rajasid oma ustavuse.”　℟

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase,

oma püha õliga olen ma tema võidnud.

Teda toetab mu käsi kõvasti

ja mu käsivars tugevdab teda.　℟

Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga,

ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.

Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa,

mu Jumal, mu päästekalju!　℟

Halleluuja	vrd Ilm 1:5

℟ Halleluuja.

Jeesus Kristus, sa oled ustav tunnistaja, esmasündinu surnuist.

Sa oled meid armastanud ja oled lunastanud meie patud oma verega.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Johannese evangeeliumist

13:16–20

Pärast seda, kui Jeesus oli pesnud jüngrite jalgu, ütles ta neile:

„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei ole teener suurem kui ta isand ega saadik suurem kui see, kes tema on saatnud. Kui te seda teate, siis olete õndsad, kui nõnda ka teete.

Ma ei ütle seda teie kõikide kohta. Mina tean, keda ma olen valinud. Kuid Kiri peab minema täide: „See, kes minu leiba sööb, on pöördunud minu vastu.” Ma ütlen teile seda juba praegu, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina olen see.

Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud.”

See on Issanda sõna.