Neil päevil:

Antiookiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need said rahvahulga oma nõusse. Ja nad viskasid Paulust kividega ning lohistasid ta linnast välja, pidades teda surnuks. Aga kui jüngrid olid kogunenud tema ümber, tõusis Paulus püsti ja läks linna. Järgmisel päeval lahkus ta koos Barnabasega Derbesse.

Kui nad ka sellele linnale olid evangeeliumi kuulutanud ja paljud olid jüngriteks saanud, pöördusid nad tagasi Lüstrasse ja Ikoonioni ja Antiookiasse ning kinnitasid jüngrite hingi, julgustades neid jääma ususse ja seletades, et meil tuleb paljude viletsuste kaudu sisse minna Jumala riiki. Kui nad siis igale kogudusele siin ja seal olid käte pealepanemisega vanemad seadnud, jätsid nad pärast palvetamist ja paastumisi nemad Issanda hooleks, kellesse need olid hakanud uskuma.

Ja läbinud Pisiidiamaa, saabusid nad Pamfüüliasse. Ja kui nad Perges olid sõna kuulutanud, läksid nad edasi Ataaliasse. Sealt nad purjetasid Antiookiasse, kus nad olid antud Jumala armu hooleks selle töö tarvis, mille nad nüüd olid lõpetanud.

Pärale jõudnud ja koguduse kokku kutsunud, kuulutasid nad, mida kõike Jumal oli teinud nende juures ja et ta oli paganatele avanud usu ukse. Ja nad viibisid seal jüngrite keskel kauemat aega.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 145 [144]:10–11, 12–13ab, 21 (℟: vrd 12a)

℟R. Issand, anna oma sõpradele teada oma riigi auhiilgust. või Halleluuja.

Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod,

ja su vagad tänavad sind.

Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest

ja nad räägivad su vägevusest.　℟

Et teada anda inimlastele tema vägevust

ja tema riigi auhiilguse ilu.

Sinu riik on kõigi ajastute riik

ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.　℟

Issanda kiitust rääkigu mu suu

ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele

ikka ja igavesti!　℟

Halleluuja	vrd Lk 24: 46; 26

℟ Halleluuja.

Messias pidi kannatama ja üles tõusma surnuist

ja oma kirkusesse minema.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Johannese evangeeliumist

14:27–31a

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele:

„Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks! Te kuulsite, et ma ütlesin teile: „Ma lähen ära ja tulen tagasi teie juurde.” Kui te mind armastate, küll te siis rõõmustate, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on suurem kui mina.

Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib. Ma ei räägi enam teiega palju, sest maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle, vaid et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud.”

See on Issanda sõna.