Lugemine apostel Pauluse kirjast efeslastele |
3:14–19 |
Vennad!
Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 34 [33]:2–3, 4–5, 6–7, 8–9, 10–11 (℟: 2a või 9a) |
℟R. Ma tänan Issandat igal ajal. või Maitske ja vaadake, et Issand on hea.
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus minu suus.
Issandast kiitleb mu hing.
Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad. ℟
Ülistage Issandat koos minuga
ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle
ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest. ℟
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust
ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis ja Issand kuulis
ning päästis tema kõigist ta kitsikustest. ℟
Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad,
ja ta vabastab nad.
Maitske ja vaadake, et Issand on hea!
Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. ℟
Kartke Issandat, teie, tema pühad!
Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust.
Noored lõvidki väsivad ja on näljas;
aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head. ℟
Halleluuja |
vrd Jh 6:63c, 68c |
℟ Halleluuja.
Sinu sõna, Issand, on vaim ja elu,
Sinul on igavese elu sõnad.
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist |
7:21–29 |
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele:
„Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?” Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!
Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.”
Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.