Vennad!

Näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes, hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses, tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes, aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad; kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad – ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud; kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 31 [30]:3cd–4, 6 ja 8ab, 16bc ja 17 (℟: 6a)

℟R. Issand, sinu kätte ma usaldan oma vaimu.

Ole mulle kaitsjaks kaljuks,

mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!

Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus,

ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.　℟

Sinu kätte ma usaldan oma vaimu,

sest sina oled mind lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest,

et sa oled vaadanud mu viletsuse peale.　℟

Tõmba mind ära mu vaenlaste

ja mu tagakiusajate käest!

Lase oma pale paista oma sulase peale,

päästa mind oma helduses!　℟

Halleluuja	Jh 17:19

℟ Halleluuja.

„Ma pühitsen ennast nende eest,” ütleb Issand,

„et ka nemad oleksid pühitsetud tões.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist

10:11–16

Sel ajal ütles Jeesus:

„Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest.

Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.

Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.”

See on Issanda sõna.