püha istvan ungarist
Lugemine viiendast Moosese raamatust |
6:3–9 |
Mooses rääkis rahvale nõnda:
„Nüüd siis kuule, Iisrael, ja täida seda hoolsasti, et su käsi hästi käiks ja et teid saaks väga palju, nagu Issand, su vanemate Jumal, on sulle lubanud maal, mis piima ja mett voolab.
Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel! Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!”
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 112 [111]:1–2, 3–4, 5–7a, 7b–8, 9 (℟: 1a) |
℟R. Õnnis on mees, kes kardab Issandat. või Halleluuja.
Õnnis on mees, kes kardab Issandat,
kellele väga meeldivad ta käsud.
Võimsaks saab tema seeme maa peal,
õiglaste sugu õnnistatakse. ℟
Vara ja rikkus on tema kojas
ja tema õigus püsib ikka.
Pimeduses tõuseb õiglastele valgus,
armuline ja halastav ja õige. ℟
Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks,
kes oma asju ajab õigluses,
Sest ta ei kõigu iialgi;
igaveseks mälestuseks jääb õige.
Ei ta karda õnnetuse sõnumit. ℟
Tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
Tema süda on toetatud, ta ei karda,
kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi. ℟
Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele;
tema õigus püsib ikka,
tema sarv on kõrgel au sees. ℟
Halleluuja |
Jh 14:23 |
℟ Halleluuja.
„Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna,” ütleb Issand,
„ja minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde.”
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Matteuse Evangeeliumist |
25:14–30 |
Sel ajal kõneles Jeesus oma jüngritele tähendamissõna:
„Sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte. Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis. Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!” Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!” Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”
Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga. Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!””
See on Issanda sõna.
✠ Lugemine püha Matteuse Evangeeliumist |
25:14–23 |