Vennad!

Taotlege suuremaid armuande! Ja ma näitan teile veel ülevama tee.

Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused – need kõrvaldatakse, olgu keeled – need vaibuvad, olgu tunnetus – see lõpeb ära. Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed. Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

See on Jumala sõna.

Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele

13:4–13

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 34 [33]:2–3, 4–5, 6–7, 8–9, 10–11 (℟: 2a või 9a)

℟R. Ma tänan Issandat igal ajal. või Maitske ja vaadake, et Issand on hea.

Ma tänan Issandat igal ajal,

alati on tema kiitus minu suus.

Issandast kiitleb mu hing.

Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.　℟

Ülistage Issandat koos minuga

ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!

Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle

ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.　℟

Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust

ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.

Siin see armetu hüüdis ja Issand kuulis

ning päästis tema kõigist ta kitsikustest. 　℟

Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad,

ja ta vabastab nad.

Maitske ja vaadake, et Issand on hea!

Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.　℟

Kartke Issandat, teie, tema pühad!

Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust.

Noored lõvidki väsivad ja on näljas;

aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head.　℟

Halleluuja	Jh 15:9b; 5b

℟ Halleluuja.

„Jääge minu armastusse,” ütleb Issand,

„kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

18:1–5

Selsamal tunnil astusid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes küll on suurim taevariigis?” Ja Jeesus kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma ja ütles:

„Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis. Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu.”

See on Issanda sõna.