ristija johannese martüürium
Lugemine prohvet Jeremija raamatust |
1:17–19 |
Neil päevil tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
„Sina vööta oma niuded, võta kätte ja räägi neile kõik, mida ma sul käsin. Ära kohku nende ees, et mina sind nende ees ei peaks kohutama! Sest vaata, mina panen su täna kindlustatud linnaks ja raudsambaks ning vaskmüüriks kogu maa vastu, Juuda kuningate, selle vürstide, preestrite ja maa rahva vastu. Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Issand, ja ma päästan sinu.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 71[70]:1–2, 3–4a, 5–6ab, 15ab ja 17 (℟: 15a) |
℟R. Mu suu peab jutustama sinu õiglusest.
Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika,
ära lase mind iialgi jääda häbisse!
Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind;
pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind! ℟
Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna!
Sina oled käskinud mind päästa,
sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
Mu Jumal, vabasta mind õela käest. ℟
Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal.
Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
Sinule ma olen toetunud sündimisest,
sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates. ℟
Mu suu peab jutustama sinu õiglusest
ja su päästetegudest kogu päeva.
Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east,
ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. ℟
Halleluuja |
Mt 5:10 |
℟ Halleluuja.
Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,
sest nende päralt on taevariik.
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Markuse evangeeliumist |
6:17–29 |
Sel ajal:
Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud; sest Johannes oli Heroodesele öelnud: „Sa ei tohi pidada oma venna naist!” Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent ei saanud, sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema, ning kuulas teda meeleldi.
Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele. Ja Heroodiase tütar astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et kuningas ütles tüdrukule: „Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!” Ja ta tõotas ja vandus temale: „Mida sa iganes küsiksid, ma annan sulle, kas või poole oma kuningriigist!”
Ja tüdruk läks välja ja ütles oma emale: „Mida ma küsiksin?”
Aga too ütles: „Ristija Johannese pead!”
Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: „Ma tahan, et sa otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!”
Ja kuningas jäi üsna kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu hoolimatu. Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea. Ja too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale.
Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.