Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina.

Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas. Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: „Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!” Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga.

Ja ma ütlesin: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast, et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast, et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.”

Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud. Ja ta puudutas mu suud ning ütles: „Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.”

Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?”

Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 40 [39]:2 ja 4ab, 7–8a, 8b–9, 10 (℟: vrd 8a ja 9a)

℟R. Vaata, ma tulen, Issand, Sinu tahtmist tegema.

Ma ootasin Issandat suure ootusega;

Ta kummardus mu poole.

Ta pani mu suhu uue laulu,

kiituslaulu meie Jumalale.　℟

Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi –

aga mu kõrvad oled sa avanud.

Põletus- ja patuohvrit sa ei nõua,

siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen.”　℟

„Rullraamatus on minust kirjutatud:

Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega

ja sinu Seadus on mu südames.”　℟

Ma jutlustan õiglust suures koguduses;

vaata, ma ei sule oma huuli,

Issand, sina tead seda!　℟

Halleluuja	Lk 4:18

℟ Halleluuja.

Issand on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit,

kuulutama vangidele vabakslaskmist.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist

10:1–9

Sel ajal:

Issand määras veel seitsekümmend kaks ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna. Ja ta ütles neile:

„Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!

Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: „Rahu olgu sellele kojale!” Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale. Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise! Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse, ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: „Jumala riik on teie lähedal!””

See on Issanda sõna.