Nõnda ütleb Issand:

„Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest. Otsekui karjane tunneb muret oma karja pärast, siis kui ta on oma laialipillatud lammaste keskel, nõnda tunnen mina muret oma lammaste pärast ja päästan need kõigist paigust, kuhu nad on pillutatud pilvisel ja pimedal päeval. Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus. Heal karjamaal karjatan ma neid ja Iisraeli kõrgetel mägedel on nende söödamaa; seal lebavad nad heal söödamaal ja käivad karjas rammusal karjamaal, Iisraeli mägedel. Mina ise hoian oma lambaid ja mina viin nad hingama, ütleb Issand Jumal. Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra; aga lihava ja tugeva ma hävitan. Ma karjatan neid, nagu on õige.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 23 [22]:1–3a, 3b–4, 5, 6 (℟: 1)

℟R. Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.

Haljale aasale paneb ta mind lebama,

hingamisveele saadab ta mind;

tema kosutab mu hinge.　℟

Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,

ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;

su karjasekepp ja su sau,

need trööstivad mind.　℟

Sa katad mu ette laua

mu vastaste silma all;

sa võiad mu pead õliga,

mu karikas on pilgeni täis.　℟

Ainult headus ja heldus

järgivad mind kõik mu elupäevad

ja ma jään Issanda kotta eluajaks.　℟

Halleluuja	Jh 10:16

℟ Halleluuja.

„Mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast,” ütleb Issand,

„neidki pean ma juhtima,

ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist

10:11–18

Sel ajal ütles Jeesus:

„Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest.

Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest. Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.

Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.”

See on Issanda sõna.