Vennad!

Te ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 117 [116]:1, 2 (℟: Mk 16:15)

℟R. Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi.

Kiitke Issandat, kõik rahvad,

ülistage teda, kõik hõimud!　℟

Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle

ja Issanda ustavus kestab igavesti.　℟

Halleluuja	Jh 20:29

℟ Halleluuja.

Sa usud seepärast, et sa oled mind näinud, Toomas.

Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad!

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist

20:24–29

Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud jüngritega, kui Jeesus tuli.

Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: „Meie oleme näinud Issandat.”

Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!”

Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega.

Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: „Rahu teile!”

Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”

Toomas vastas talle: „Minu Issand ja minu Jumal!”

Jeesus ütles talle: „Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.”

See on Issanda sõna.