Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva, kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas, tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda. Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.

Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.

Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 2:7, 8–9, 10–11, 12 (℟: Ps 117 [116]:1)

℟R. Kiitke Issandat, kõik rahvad.

Ma annan teada Issanda otsuse;

tema ütles minule: „Sina oled mu Poeg,

täna ma sünnitasin sinu.” 　℟

„Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks

ning ilmamaa otsad su omandiks.

Sa peksad nad puruks raudkepiga,

sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.” 　℟

Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks!

Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!

Teenige Issandat kartusega

ja ilutsege värisemisega! 　℟

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks

ja teie ei hukkuks oma teel;

sest tema viha süttib pea!

Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. 　℟

Halleluuja	Mk 1:17

℟ Halleluuja.

„Järgnege mulle,” ütleb Issand,

„ja ma teen teist inimesepüüdjad.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist

5:1–11

Sel ajal:

Sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama, et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke. Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist.

Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!”

Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.”

Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas.

Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!” Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud. Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased.

Ja Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!”

Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.

See on Issanda sõna.