Neil päevil ütles Paulus:

„Kuningas Agrippa, ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu, vaid ma kuulutasin esmalt Damaskuses ja siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ning paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid. Selle kõige pärast on juudid mind pühakojas kinni võtnud ja püüdnud tappa.

Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnistades nii pisikestele kui suurtele, ega ütle midagi muud kui seda, mida Prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevikus sündivaist asjust: et Messias pidi kannatama, et ta pidi esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust nii juutidele kui paganaile.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 117 [116]:1, 2 (℟: Mk 16:15)

℟R. Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi.

Kiitke Issandat, kõik rahvad,

ülistage teda, kõik hõimud!　℟

Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle

ja Issanda ustavus kestab igavesti.　℟

Halleluuja	Jh 10:14

℟ Halleluuja.

„Mina olen hea karjane,” ütleb Issand,

„ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist

10:11–16

Sel ajal ütles Jeesus:

„Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest.

Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.

Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.”

See on Issanda sõna.