Kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju. Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva. Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse. Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.

Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.

Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas. Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid, kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 98 [97]:1, 2–3ab, 3cd–4, 5–6 (℟: 2b)

℟R. Issand on ilmutanud oma õigust rahvaste silme ees.

Laulge Issandale uus laul,

sest ta on teinud imetegusid:

tema parem käsi ja tema püha käsivars

on toonud temale võidu!　℟

Issand on andnud teada oma pääste,

tema on ilmutanud oma õigust rahvaste silme ees.

Ta on tuletanud meelde oma heldust

ja oma ustavust Iisraeli soo vastu.　℟

Kõik ilmamaa otsad on näinud

meie Jumala päästet.

Hõisake Issandale, kogu ilmamaa,

tõstke hõisates häält ja mängige temale!　℟

Mängige Issandale kandle,

kandle ja laulude häälega!

Trompetite ja pasunate häälega

hõisake kuningas Issanda ees!　℟

Halleluuja	Halleluuja

℟ Halleluuja.

Sind, Jumal, kiidame, Sind, Issand, tunnistame;

Sind, Issand, kiidab aurikas apostlite koor.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse Evangeeliumist

14:22–33

Pärast seda, kui rahvas oli söönud ja kõhud täis saanud, käskis Jeesus sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna. Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.

Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.

Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.

Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama.

Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”

Peetrus vastas: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!”

Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.

Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!”

Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”

Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!”

See on Issanda sõna.