„Meelitan ma teda, viin ta kõrbe ja räägin tema meele järgi; siis ta läheb sinna nagu oma nooruspäevil, nagu siis, kui ta tuli Egiptusemaalt. Ja ma kihlan sind enesele igaveseks ajaks; ma kihlan sind enesele õiguse ja kohtu pärast, armastuse ja halastuse pärast. Ma kihlan sind enesele usu pärast ja sina pead tundma Issandat.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 45 [44]:11–12, 14–15, 16–17 (℟: 11a või Mt 25:6b)

℟R. Kuule, tütar, ja vaata ning pööra oma kõrv. või Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!

Kuule, tütar ja vaata ning pööra oma kõrv

ja unusta oma rahvas ja oma isamaja!

Siis kuningas himustab su ilu;

sest ta on su isand; seepärast kummarda teda!　℟

Kuninga tütar on täies auhiilguses oma toas;

kuldlõngast on kootud ta rüü.

Kirjudes rõivastes viiakse ta kuninga juurde,

neitsid, ta sõbrannad, tuuakse tema järel su juurde.　℟

Nad tuuakse rõõmu ja ilutsemisega,

nad lähevad kuninga hoonesse.

Su isade asemele astuvad su pojad,

sa sead nad vürstideks kogu maal.　℟

Halleluuja	Halleluuja

℟ Halleluuja.

See on arukas neitsi, kelle Issand leidis valvamast.

Peigmehe saabudes sisenes ta ühes temaga pulmapeole.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

25:1–13

Sel ajal rääkis Jeesus oma jüngritele järgmise tähendamissõna:

„Taevariik sarnaneb kümnele neitsile, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. Viis nendest olid rumalad ja viis arukad, rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli, arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.

Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!” Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid. Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!” Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”

Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati. Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”

Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!”

See on Issanda sõna.