Vennad!

Selle armu tõttu, mis mulle on antud, ütlen ma igaühele teie seast, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed.

Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda; olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetajaametis; olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidjaametis; kes teistele jagab, andku siira südamega; kes teist juhatab, olgu innukas; kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik.

Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette! Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena! Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Abistage pühasid nende puuduses, püüdke olla külalislahked!

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 89 [88]:2–3, 4–5, 21–22, 25 ja 27 (℟: vrd 2a)

℟R. Ma laulan Issanda heldusest igavesti.

Ma laulan Issanda heldusest igavesti,

ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.

Sest ma ütlen: Igaveseks sa ehitasid helduse,

taevastesse sa rajasid oma ustavuse.　℟

„Ma olen teinud lepingu oma valituga,

ma olen oma sulasele Taavetile vandunud:

Ma kinnitan su soo igaveseks

ja ehitan su aujärje põlvest põlve.”　℟

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase,

oma püha õliga olen ma tema võidnud.

Teda toetab mu käsi kõvasti

ja mu käsivars tugevdab teda.　℟

Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga,

ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.

Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa,

mu Jumal, mu päästekalju!　℟

Halleluuja	Jh 10:14

℟ Halleluuja.

„Mina olen hea karjane,” ütleb Issand,

„ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist

10:11–16

Sel ajal ütles Jeesus:

„Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest.

Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.

Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.”

See on Issanda sõna.