Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 31 [30]:2–3ab, 3cd–4, 5–6, 15–16, 20 (℟: 17b)

℟R. Issand, päästa mind oma helduses!

Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse!

Oma õiglust mööda päästa mind!

Pööra oma kõrv mu poole,

tõtta mind kiskuma välja hädast.　℟

Ole mulle kaitsjaks kaljuks,

mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!

Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus,

ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.　℟

Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud,

sest sina oled mu tugev kaitse.

Sinu kätte ma usaldan oma vaimu,

sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.　℟

Aga mina loodan sinu peale, Issand!

Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!

Sinu käes on kõik mu ajad.”

Tõmba mind ära mu vaenlaste

ja mu tagaajajate käest!　℟

Kui suur on sinu headus,

mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad,

ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad

inimlaste nähes.　℟

Sekvents

Sekvents loetakse soovi korral, kas täielikult või lühivormis: viimasel juhul alustatakse sõnadega: * Püha Ema.

Seisab valurikas Ema

nuttes risti all, kus tema

näeb, kuidas kannatab ta Poeg.

Tema hingest tungib läbi

Valu, kurbuse ja häbi.

Üliterav, lõikav mõõk.

Oo kui kurb ja murest murtud

on see üliõnnistatud

Ainusünd’nu emake!

Ahastus ja hirmus valu

täidab, nähes Poja elu

kustumas, ta südame.

Kas on keegi, kes ei nuta

kui ta Jeesu oma ette

Selles piinas kujutab?

Kes ei peaks küll ühes tundma

Ema valu kaasas kandma,

mis ta Pojas kannatab?

Oma rahva patu ette

näeb ta Jeesust piina kätte, piitsa alla nõrkemas.

Oma magust last näeb tema

oma vaimu surijana

Isa kätte uskumas.

Oo, mu ema, armu läte,

tee mind mõistma valu väge,

tee et leian Sinuga

Tee, et süttiks minu süda

armus, nähes Jeesu häda,

et ta täituks temaga.

* Püha ema, las’ need haavad,

mis su Pojal’ löödud saivad,

minu hinge vajuda!

Et ma teaks: mis mina teinud,

sinu Poeg on ära maksnud:

jaga piina minuga.

Las mind enesega nutta

Jeesu valust osa võtta

kuni jätkub elu mul!

Minu ainus soov on tulla

sinu Poja risti alla

ja sääl seltsiks olla sull!

Oo sa neitsi, ülipühas,

tee, et armastuses pühas

ühes suga leinaksin!

Tee, et Jeesu surma piina

ahastust ja valu mina

ja ta haavu tunneksin!

Tee, et ristilöödu piinad,

januvaev ja naelahaavad

võiks mu hinges põleda!

Et ei vihaleegis põle

mina kaitsejaks mul ole

kohtupäeval, Neitsi sa!

Kristus, kui siit lahkun mina,

anna Ema läbi Sina

võidu palmid minule!

Ja kui surm mu ihu nõuab,

tee, et siis mu hing siit jõuab

paradiisi ausse! Aamen.

Halleluuja	Halleluuja

℟ Halleluuja.

Õnnis oled Sina, Neitsi Maarja,

kes Sa pälvisid Issanda risti juures märtrikrooni ilma suremata.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist

19:25–27

Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!” Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.

See on Issanda sõna.

✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist

Lk 2:33–35

See on Issanda sõna.