Vennad!

Ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale. Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 128 [127]:1–2, 3, 4–5 (℟: vrd 1a)

℟R. Õndsad on need, kes kardavad Issandat.

Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat,

kes käib tema teedel.

Sa sööd siis oma käte vaevast,

sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.　℟

Su naine on nagu viljakas viinapuu

su maja nurgas;

su pojad on nagu õlipuu võsud

su laua ümber.　℟

Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest,

Kes kardab Issandat!

Issand õnnistagu sind Siionist

Ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja!　℟

Halleluuja	Lk 21:36

℟ Halleluuja.

Valvake igal ajal, paludes,

et te oleksite väärilised seisma Inimese Poja ees.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse Evangeeliumist

16:24–27

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele:

„Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.

Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?

Sest Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda.”

See on Issanda sõna.