Nõnda ütleb Issand:

„Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?

Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle. Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: „Vaata, siin ma olen!”

Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.

Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 1:1–2, 3, 4 ja 6 (℟: 2a või 40 [39]:5a või 92 [91]:13–14)

℟R. Tema rõõm on Issanda Seadus. või Õnnis on mees, kes loodab Issanda peale. või Õige lokkab nagu Issanda kotta istutatud palmipuu.

Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi

ega seisa patuste tee peal

ega istu pilkajate killas,

vaid kellel on hea meel Issanda Seadusest

ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.　℟

Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde,

mis vilja annab omal ajal

ja mille lehed ei närtsi;

ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.　℟

Aga nõnda ei ole õelad;

vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.

Sest Issand tunneb õigete teed;

aga õelate tee lähe℟ b hukka.　℟

Halleluuja	Jh 13:34

℟ Halleluuja.

„Ma annan teile uue käsu,” ütleb Issand,

„armastage üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

25:31–40

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele:

„Kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.

Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.”

Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?”

Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.””

See on Issanda sõna.