Vennad!

Neitsite kohta mul ei ole Issanda käsku, aga ma annan nõu nagu see, kes on saanud usaldatavaks Issanda halastuse kaudu. Niisiis pean ma heaks seda, et eelseisva kitsikuse pärast on inimesele kasulik olla nii, nagu ta on. Kui sa oled seotud naisega, siis ära püüa vabaneda, kui sa oled naisest valla, siis ära otsi naist! Aga kui sa ka abiellud, sa ei tee pattu, ja kui neitsi abiellub, ta ei tee pattu. Kuid ihulikku viletsust saavad niisugused küll kannatada, mina aga säästaksin teid.

Aga seda ma ütlen, vennad: aeg on piiratud. Sellepärast siis need, kellel on naised, olgu nii, otsekui neil ei oleks, ja need, kes nutavad, otsekui nad ei nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad, otsekui nad ei oleks omanikud, ja kes seda maailma kasutavad, otsekui nad ei kasutaks seda. Sest praeguse maailma pale on möödumas.

Aga mina tahaksin, et te oleksite ilma mureta. Vallaline mees muretseb Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks meeldida Issandale. Aga naisemees muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida naisele, ja nii on ta lõhestatud. Ja vallaline naine või neitsi muretseb Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks olla püha nii ihu kui vaimu poolest, aga abielunaine muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida mehele.

Seda ma ütlen teie endi kasuks, mitte selleks, et teile kaela heita silmust, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite kõrvalekaldumatult Issandas.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 45 [44]:11–12, 14–15, 16–17 (℟: 11a või Mt 25:6b)

℟R. Kuule, tütar, ja vaata ning pööra oma kõrv. või Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!

Kuule, tütar ja vaata ning pööra oma kõrv

ja unusta oma rahvas ja oma isamaja!

Siis kuningas himustab su ilu;

sest ta on su isand; seepärast kummarda teda!　℟

Kuninga tütar on täies auhiilguses oma toas;

kuldlõngast on kootud ta rüü.

Kirjudes rõivastes viiakse ta kuninga juurde,

neitsid, ta sõbrannad, tuuakse tema järel su juurde.　℟

Nad tuuakse rõõmu ja ilutsemisega,

nad lähevad kuninga hoonesse.

Su isade asemele astuvad su pojad,

sa sead nad vürstideks kogu maal.　℟

Halleluuja või salm enne evangeeliumit	Halleluuja või salm enne evangeeliumit

(℟ Halleluuja.)

See on arukas neitsi, kelle Issand leidis valvamast.

Peigmehe saabudes sisenes ta ühes temaga pulmapeole.

(℟ Halleluuja.)

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist

25:1–13

Sel ajal rääkis Jeesus oma jüngritele järgmise tähendamissõna:

„Taevariik sarnaneb kümnele neitsile, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. Viis nendest olid rumalad ja viis arukad, rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli, arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.

Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!” Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid. Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!” Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”

Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati. Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”

Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!”

See on Issanda sõna.