Lugemine esimesest Moosese raamatust |
11:1–9 |
Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad. Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama. Nad ütlesid üksteisele: „Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi.” Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.
Ja nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!”
Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid. Ja Issand ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!”
Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata. Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.
See on Jumala sõna.
Lugemine teisest Moosese raamatust |
19:3–8a, 16–20ab |
See on Jumala sõna.
Lugemine prohvet Hesekieli raamatust |
37:1–14 |
See on Jumala sõna.
Lugemine prohvet Joeli raamatust |
3:1–5 |
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 104 [103]:1–2a, 24 ja 35c, 27–28, 29bc–30 (℟: vrd 30) |
℟R. Saada välja oma Vaim ja uuenda maailma pale. või Halleluuja.
Kiida, mu hing, Issandat!
Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga. ℟
Kui palju on sinu töid, Issand!
Sa oled nad kõik teinud targasti.
Maa on täis sinu looduid.
Kiida, mu hing, Issandat! ℟
Kõik nad ootavad sind,
et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku;
sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. ℟
Sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge
ning pöörduvad tagasi põrmu.
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse,
ja sina uuendad maa näo. ℟
Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele |
8:22–27 |
Vennad!
Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb? Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.
Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest.
See on Jumala sõna.
Halleluuja |
|
℟ Halleluuja.
Tule, Püha Vaim, täida usklike südamed
ja süüta neis oma armastuse tuli.
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist |
7:37–39 |
Pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”
Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.