Neil päevil:

Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester, ja õnnistas teda ning ütles: „Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt! Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!” Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 110 [109]:1, 2, 3, 4 (℟: 4bc)

℟R. Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!

Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele,

kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!”　℟

Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist.

Valitse keset oma vaenlasi!　℟

Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval;

pühas ehtes ilmub su ette

su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.　℟

Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda:

„Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”　℟

Teine lugemine

Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele

11:23–26

Vennad!

Mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.

See on Jumala sõna.

Sekvents

Sekventsi võib soovi korral lugeda kas täies mahus või lühemas vormis, alustades sõnadega * Ennäe, Inglileib.

Kiida, Siion, Lunastajat,

kiida karjast, valitsejat

hümnides ja lauludes.

Söanda seda täie väega:

igast kiitusest Ta väekam,

küllalt ei saa kiitusest.

Eriline on see kiitus,

täna üleneb me riitus

eluloova leiva väest.

Seda pühal söömaajal

vankumatu usu najal

kaksteist venda hoidsid käes.

Olgu kiitus kõlav, rohke,

olgu kaunis, olgu uhke,

hingest tõusku rõõmulaul.

Taas on jõudnud püha kätte,

päeva auks, mil pandi ette

esmakordselt armulaud.

Uue kuninga uus paasa

uue seaduse toob kaasa,

muistse uudne asendab.

Vana kõrvale uus tõrjub,

tõde saadab pakku varju,

valgus öö siit peletab.

Kristus õhtusöömaajal

kombed järgimiseks rajas,

jätmaks endast mälestust.

Püha tava meile anti,

pühitseme sakramenti,

pälvimaks kord lunastust.

Tõde anti kristlastele,

leib et läheb lihaks üle

ja et veingi vereks saab.

Usust sügavast saab tõestust

see, mis teispool meelt ja mõistust

maisest korrast eemaldab.

Eri välimuste varjus,

märkides ja mitte asjus

erakordset olla võib:

veri joogis, ihu toidus;

Kristust tervelt endas hoidnud

ometi on vein ja leib.

Võtjal leib jääb lõhkumata,

murdmata ja jagamata,

tervelt talle osaks saab.

Võtab üks või võtab tuhat

võrdse osa leivast pühast,

otsa ikka leib ei saa.

Heal ja halval seda võttes

saatused ei ole võrdsed:

ühel elu, teisel hukk.

Halval surm on ees, heal elu,

vaat, kui suur on erinevus,

ehkki võrdne leivatükk.

Võttes Sakramendi kätte,

ära kõhkle, meelde jättes,

et see osa endas kätkes

murdumatut tervikut.

Miskit maist ei purustatud,

üksnes märk on murendatud,

sest ei muutnud tähistatu

kuju ega olekut.

* Ennäe, Inglileib on antud,

teelistele toiduks kantud,

inimlaste ette pandud,

koertele ei anda või.

Ilmutusis kuulutati

siis, kui Iisak ohverdati,

talle paasaks valmistati,

isad taevamannat sõid.

Meie Karjast, tõelist leiba,

palugem meil armu heita,

hädaohu eest meid peita,

headust aidata meil leida

elusolendite seas.

Kõike suudad, kõike rajad,

surelike karjataja

pühameeste söömaajal

lauas istuma meid pea. Aamen.

Halleluuja	Jh 6:51

℟ Halleluuja.

„Mina olen taevast alla tulnud elav leib,” ütleb Issand.

„Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Luuka evangeeliumist

9:11b–17

Sel ajal:

Jeesus rääkis rahvahulkadele Jumala riigist ja parandas need, kel tervekstegemist vaja. Aga päev kaldus õhtule ja need kaksteist astusid ta juurde ja ütlesid talle: „Lase rahvahulk ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse küladesse ja asulatesse öömajale ja toidupoolist otsima, sest me oleme siin tühjas paigas!” Ent tema ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad ütlesid: „Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, olgu siis, et läheksime ja ostaksime toitu kogu sellele rahvale.”

Neid oli ju ligi viis tuhat meest. Jeesus ütles siis oma jüngritele: „Seadke nad rühmiti istuma umbes viiekümne kaupa!” Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma.

Aga Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale ette panna. Ja nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja nendest üle jäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

See on Issanda sõna.