Neil päevil:

Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde. Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.

Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.” Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!”

Ja tema vastas: „Siin ma olen!”

Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.

Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja viima neid sellelt maalt heale ja avarale maale; maale, mis voolab piima ja mett.

Siis Mooses ütles Jumalale: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?”

Ja Jumal ütles Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!”

Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Ma Olen on mind läkitanud teie juurde.”

Ja Jumal ütles Moosesele veel: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 103 [102]:1–2, 3–4, 6–7, 8 ja 11 (℟: 8a)

℟R. Halastaja ja armuline on Issand.

Kiida, mu hing, Issandat,

ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!

Kiida, mu hing, Issandat,

ja ära unusta ainsatki tema heategu!　℟

Tema annab andeks kõik su ülekohtu,

tema parandab kõik su tõved.

Tema lunastab su elu hukatusest

ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.　℟

Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut

kõigile, kellele liiga tehakse.

Tema andis Moosesele teada oma teed,

Iisraeli lastele oma teod.　℟

Halastaja ja armuline on Issand,

pikameelne ja rikas heldusest.

Sest otsekui taevas on maast kõrgel,

nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.　℟

Teine lugemine

Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele

10:1–6, 10–12

Vennad, ma ei taha, et teil jääks teadmata, et kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres, ja kõik sõid sama vaimulikku rooga ja kõik jõid sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus. Kuid enamik neist ei olnud Jumalale meelepärased ning nad löödi maha kõrbes.

Need lood on saanud meile näiteiks, et meie ei himustaks kurja, nii nagu nemad himustasid. Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid ning hukkusid laastaja käe läbi. Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.

Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!

See on Jumala sõna.

Salm enne evangeeliumit	Mt 4:17

„Parandage meelt,” ütleb Issand,

„sest taevariik on lähedal.”

Evangeelium

✠　Lugemine püha Luuka evangeeliumist

13:1–9

Sel ajal mõned tulid ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega. Ja Jeesus ütles neile vastuseks:

„Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti. Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.”

Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: „Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud. Siis ta ütles viinamäe aednikule: „Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?” Aga aednik vastas: „Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle sõnnikut panen, ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!””

See on Issanda sõna.