Lugemine prohvet Jeremija raamatust |
17:5–8 |
Nõnda ütleb Issand:
„Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast. Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.
Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua–aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.”
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 1:1–2, 3, 4 ja 6 (℟: vrd 40 [39]:5a) |
℟R. Õnnis on mees, loodab Issanda peale.
Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi
ega seisa patuste tee peal
ega istu pilkajate killas,
vaid kel on hea meel Issanda Seadusest
ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. ℟
Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde,
mis vilja annab omal ajal
ja mille lehed ei närtsi;
ja kõik, mis ta teeb, läheb korda. ℟
Aga nõnda ei ole õelad;
vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
Sest Issand tunneb õigete teed;
aga õelate tee läheb hukka. ℟
Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele |
15:12, 16–20 |
Vennad!
Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?
Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud; kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes. Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud. Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad.
Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest.
See on Jumala sõna.
Halleluuja |
vrd Lk 6:23ab |
℟ Halleluuja.
„Olge rõõmsad sel päeval ja hõisake,” ütleb Issand,
„sest vaata, teie palk on suur taevas!”
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist |
6:17, 20–26 |
Sel ajal:
Kui Jeesus oli tulnud koos kaheteistkümnega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt.
Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles:
„Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!
Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga!
Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!
Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast! Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.
Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!
Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga!
Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!
Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.”