Egiptusest vabakssaamise ööd kuulutati ette meie vanemaile, et nad kindlasti teaksid, missugused on need vanded, mida nad uskusid, et olla julged. Nõnda ootas sinu rahvas õigete päästmist, aga vaenlaste hävitamist. Sest millega sa meie vastaseid nuhtlesid, sellesamaga sa kutsusid ja austasid meid.

Sest vagade pühad lapsed ohverdasid salajas ja kohustusid üksmeelselt täitma jumalikku seadust, et nad samavõrd osa saaksid niihästi hüvedest kui hädaohtudest, kusjuures nad juba siis laulsid vanemate pühi kiituslaule.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 33 [32]:1 ja 12, 18–19, 20 ja 22 (℟: vrd 12)

℟R. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on valinud enesele pärisosaks.

Hõisake Issandas, te õiged!

Õiglastele sobib laulda kiituslaulu!

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,

rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.　℟

Vaata, Issanda silm on nende peal,

kes teda kardavad ja tema heldust ootavad,

et tema tõmbaks nende hinge välja surmast

ja hoiaks neid elus näljaajal.　℟

Meie hing ootab Issandat,

meie abi ja meie kilp on tema.

Sinu heldus, Issand, olgu meie peal,

nõnda nagu me ootame sind.　℟

Teine lugemine

Lugemine kirjast heebrealastele

11:1–2, 8–19

Vennad!

Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.

Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb. Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad. Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.

Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks. Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu kaotanud mehest hulga poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva mere rannal, mida ei saa ära lugeda.

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal. Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad kodumaad. Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi. Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.

Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu; tema, kellele oli öeldud: „Sinu sugu loetakse Iisakist.” Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.

See on Jumala sõna.

Lugemine kirjast heebrealastele

11:1–2, 8–12

See on Jumala sõna.

Halleluuja	Mt 24:42a, 44

℟ Halleluuja.

Valvake ja olge teie valmis,

sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Luuka evangeeliumist

12:32–48

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele:

„Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik! Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks!

Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas, sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada. Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid. Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda – õndsad on need!

Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda. Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!”

Aga Peetrus küsis: „Issand, kas sa räägid selle tähendamissõna meile või kõikidele?”

Ja Issand ütles: „Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona? Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat. Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle. Aga kui see teener mõtleb oma südames: „Mu isand viibib tulles”, ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama, siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada.

Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa, kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.

See on Issanda sõna.

✠　Lugemine püha Luuka evangeeliumist

12:35–40

See on Issanda sõna.