Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust |
9:13–19 |
Missugune inimene teab Jumala nõu? Või kes saab uurida, mida Issand tahab? Sest surelike mõtted on tühised ja meie kavatsused kõiguvad. Sest kaduv ihu koormab hinge ja maine telk rõhub mõtisklevat meelt.
Vaevalt aimame maist ja suure vaevaga avastame käesolevat, kes suudaks siis uurida, mis taevas on? Kes aga tunneks sinu nõu – olgu siis, et sina annad tarkust ja läkitad kõrgusest oma püha Vaimu? Ainult nõnda õgvendatakse maa peal elavate teerajad, ja inimesed õpivad seda, mis sinule on meelepärane, jah, tarkuse läbi nad päästetakse.
See on Jumala sõna.
Psalm |
Ps 90 [89]:3–4, 5–6, 12–13, 14 ja 17 (℟: 1) |
℟R. Issand, sina oled meile eluasemeks põlvest põlve.
Sina viid inimese jälle põrmu
ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!”
Sest tuhat aastat on sinu silmis
nagu eilne päev, kui see on möödunud,
ja nagu vahikord öösel. ℟
Sa uhud nad ära, nad on nagu uni,
nagu rohi, mis hommikul haljendab.
See õitseb hommikul ja haljendab,
õhtul see närtsib ja kuivab ära. ℟
Õpeta meid meie päevi arvestama,
et me saaksime targa südame!
Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua?
Halasta oma sulaste peale! ℟
Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!
Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu!
Meie kätetööd ta kinnitagu meile!
Kinnita meie kätetööd! ℟
Lugemine apostel Pauluse kirjast Fileemonile |
9b–10, 12–17 |
Kallis vend!
Olles vana mees Paulus, aga nüüd ka Jeesuse Kristuse vang, palun sind oma lapse Oneesimose pärast, kelle ma sünnitasin vangipõlves. Ma saadan ta sulle tagasi, tema, see tähendab mu oma südame. Ma oleksin tahtnud pidada teda enese juures, et ta sinu asemel oleks hooldanud mind, kui olen evangeeliumi pärast vangipõlves, aga ilma sinu nõusolekuta ei tahtnud ma teha midagi, et sinu heategu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik. Sest seepärast ta vist oligi sinust lahutatud mõneks ajaks, et sa saaksid ta tagasi jäädavalt, mitte enam orjana, vaid ülemana orjast: armsa vennana, kelleks ta on eriti minule, aga kui palju enam veel sinule, niihästi liha poolest kui ka Issandas. Kui sa nüüd mind pead oma usukaaslaseks, siis võta ta vastu nagu mind ennast!
See on Jumala sõna.
Halleluuja |
Ps 119 [118]:135 |
℟ Halleluuja.
Lase oma pale paista oma sulase peale
ja õpeta mulle oma määrusi!
℟ Halleluuja.
✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist |
14:25–33 |
Sel ajal:
Koos Jeesusega käis palju rahvast. Ja ta ütles nende poole pöördudes: „Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger. Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger.
Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks? Muidu juhtub, et kui ta aluse on rajanud ja ei suuda lõpetada, hakkavad kõik pealtnägijad teda pilkama: See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!
Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega? Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks?
Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.”