Neil päevil:

Naise, kojaemanda poeg jäi haigeks; ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse ei jäänud enam hingeõhkugi. Siis ütles naine Eelijale: „Mis on mul sinuga tegemist, jumalamees? Sa tulid minu juurde mu süütegu meelde tuletama ja mu poega surma saatma.”

Aga ta vastas temale: „Anna mulle oma poeg!” Ja ta võttis selle tema sülest ja viis ülakambrisse, kus ta elas, ja pani oma voodisse. Siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: „Issand, mu Jumal, kas sa oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen, teinud seda paha, et oled surmanud tema poja?” Seejärel ta sirutas ennast poisi üle kolm korda ja hüüdis Issanda poole ning ütles: „Issand, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!”

Ja Issand kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu. Ja Eelija võttis poisi ning tõi ülakambrist alla kotta ja andis tema ta emale; ja Eelija ütles: „Vaata, su poeg elab!”

Siis naine ütles Eelijale: „Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Issanda sõna sinu suus on tõde.”

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 30 [29]:2 ja 4, 5–6, 11–12a ja 13b (℟: 2a)

℟R. Ma ülistan Sind, Issand, sest Sa oled mind toonud välja hädast.

Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast

ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.

Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast,

sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.　℟

Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad,

ja ülistage tema püha mälestust!

Sest tema viha kestab silmapilgu,

aga ta lahkus kogu eluaja;

õhtul jääb nutt varaks,

kuid hommikul on hõiskamine.　℟

Kuule, Issand, ja ole mulle armuline;

ole, Issand, minu aitaja!

Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks.

Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!　℟

Teine lugemine

Lugemine apostel Pauluse kirjast galaatlastele

1:11–19

Ma teatan teile, vennad, et evangeelium, mida ma olen kuulutanud, ei ole inimestelt, sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.

Te olete ju kuulnud minu endisest elust juudi usus, et ma üliväga kiusasin taga Jumala kogudust ja püüdsin teda hävitada ning ma jõudsin juudi usus ette paljudest eakaaslastest oma rahva hulgas, olles palju innukam oma vanemate pärimuste suhtes.

Kui aga Jumalale, kes minu on ema ihust alates välja valinud ja oma armu läbi kutsunud, oli meelepärane ilmutada mulle oma Poega, et ma kuulutaksin evangeeliumi temast paganate seas, siis ma ei hakanud arutlema liha ja verega ega läinud ka üles Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid apostlid, vaid läksin Araabiasse ja seejärel pöördusin jälle tagasi Damaskusesse. Seejärel, kolme aasta pärast, läksin ma üles Jeruusalemma Keefasega tutvuma ning jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks. Kedagi teist apostlitest ma ei näinud kui vaid Jaakobust, Issanda venda.

See on Jumala sõna.

Halleluuja	Lk 7:16

℟ Halleluuja.

Meie seas on tõusnud suur prohvet

ja Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest.

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Luuka evangeeliumist

7:11–17

Sel ajal:

Jeesus läks linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast. Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.

Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!” Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!” Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.

Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Meie seas on tõusnud suur prohvet!” ja „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!” Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.

See on Issanda sõna.