Neil päevil:

Paulus ja Barnabas läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.

Pärast sünagoogist äraminekut järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes vestlesid nendega ja veensid neid jääma Jumala armusse.

Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama. Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.

Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: „Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole. Sest nõnda on meid Issand käskinud: „Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.””

Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks. Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.

Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast. Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni. Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.

See on Jumala sõna.

Psalm	Ps 100 [99]:1b–2, 3, 4, 5 (℟: 3c)

℟R. Me oleme tema rahvas ja tema karjamaa kari. või Halleluuja.

Hõisake Issandale, kõik ilmamaad!

Teenige Issandat rõõmuga,

tulge tema palge ette hõiskamisega!　℟

Teadke, et Issand on Jumal!

Tema on meid teinud ja tema omad me oleme,

tema rahvas ja tema karjamaa kari.　℟

Sest Issand on hea,

tema heldus kestab igavesti

ja tema ustavus põlvest põlve.　℟

Teine lugemine

Lugemine Johannese ilmutusraamatust

7:9, 14b–17

Mina, Johannes, nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes.

Ja üks vanematest ütles mulle: „Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. Sellepärast nad on Jumala trooni ees ning on teenimas teda ööd ja päevad tema templis. See, kes istub troonil, laotab oma telgi nende üle. Neile ei tule iial enam nälga ega iial enam janu, ka ei lange nende peale päikest ega mingit lõõska, sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist.”

See on Jumala sõna.

Halleluuja	Jh 10:14

℟ Halleluuja.

„Mina olen hea karjane,” ütleb Issand,

„ma tunnen oma lambaid ja minu lambad tunnevad mind.”

℟ Halleluuja.

Evangeelium

✠　Lugemine püha Johannese evangeeliumist

10:27–30

Sel ajal ütles Jeesus:

„Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest. Mina ja Isa oleme üks.””

See on Issanda sõna.